Nädal 8: It proff
Selle nädala teemaks on analüüsida klassikalise kõrgkoolidiplomi, rakendus-/kutsekõrgkoolidiplomi ja erialase kutsetunnistuse (näiteks MS või Cisco sertifikaadid) rollidest (IT-)tööturul. Millal eelistada üht teisele?
Ma arvan, et see, millal ühel on rohkem kaalu kui teisel sõltub ametikohast ja kindlasti ka ettevõttest. IT valdkonnas on nii palju erinevaid rolle ning tihti on nende tõlgendused ettevõteti erinevad, natuke nagu kodune kartulisalat, kes lisab sibulat kes õuna, värsket kurki või sinepit.
Aga kuidas siis saada IT profiks, mis tee valida?
Klassikaline kõrgkoolidiplom pakub tugevat teoreetilist alust: algoritmid, matemaatika, loogika, teaduspõhine mõtlemise. Bakalaureuseõpe on nii öelda vundament edasiseks. Selline taust on oluline rollides, mis nõuavad abstrakstet probleemilahendusoskust, teadus- ja arendustegevust, keerukate süsteemide projekteerimist või juhtimist. Tööandjad vast hindavad kõrgkoolidiplomit tihti kui tunnistust võimest õppida, analüüsida ja omandada uusi teadmisi. Samuti on kõrgkoolidiplom sageli eelduseks magistri- ja doktoriõppesse astumisel ning avaliku sektori või rahvusvaheliste ettevõtete kõrgematel ametikohtadel kandideerimisel.
Rakendus- ja kutsekõrgharidus keskendub pigem konkreetsetele oskustele: süsteemiadministreerimine, tarkvaraarendus, võrgud, küberturve ja IT tugi. Õpe on tihedalt seotud praktikaga ning lõpetajad võiksid olla valmis kiiresti tööle asuma. Tööturul sobib see neile kes soovivad kiiresti siseneda tehnilisse rolli, kus praktilised oskused on olulisemad kui akadeemiline sügavus.
Kutsetunnistused: viitavad juba spetsialiseerumisele ja omavad tihti tööandjakeskset väärtust. Erialased kutsetunnistused, nagu Microsofti, Cisco või AWS-i sertifikaadid, on muutunud IT-sektoris rahvusvaheliselt tunnustatud pädevuse tõendiks. Need keskenduvad konkreetsetele tehnoloogiatele, platvormidele või tööriistadele ning võimaldavad kiiresti omandada ja tõestada spetsiifilisi oskusi, mida tööandjad vajavad.
TalTechi IT kolledži on justkui sild kahe maailma õppekavades on ühendatud kolledži rakenduslikkus ja paindlikkus TalTechi teadusliku võimekusega. Õppijale lubatakse tugevat teoreetilist põhja koos praktiliste oskustega.
Ma arvan, et otsuse langetamisel noor inimene tihti ei tea millist valikut teha. Kahjuks on meil ühiskonnas ka täna veel pisut selline hoiak, et kui ei ole ülikool siis pole haridus midagi väärt. Samas on ka teadmine, et haridustee ei saa lõppeda keskkooli tasemel, seega suunduvadki paljud noored ühiskonna (koduste) survel ülikooli. Osa noori on kindlasti selliseid, kes esimesel võimalusel tööle suunduvad ja seetõttu õpingud pooleli jätavad. Ma julgeks öelda, et eriti just IT sektoris on see levinud, kus töökohad nõuavad erialaseid teadmisi ning tööandja jaoks tihti ei ole oluline mis diplom sul taskus on vaid pigem oskused ja praktilised teadmised. Noor kellel oskused on juba varasemast huvist tingituna olemas saab tööle ning sel hetkel tundubki haridus teisejärguline. Kunagi hiljem võib siis tekkida arusaam, et edasied karjärivalikud juba siiski nõuavad ka diplomit.
Allikad:
Kommentaarid
Postita kommentaar