1. Nädal: Noppeid IT ajaloost

Selle nädala teema on kirjutada kolmest IT lahendusest, mis muutsid maailma... või siis ei suutnud seda siiski teha, erinevalt ootustele. Ülesande püstitus on valida kolm lahendust IT ajaloost, 

• üks, mis tekitas tõelise revolutsiooni IT-maastikul
• üks, mis oli enda ajast ees ning põrus seetõttu
• üks, mis oli piisavalt totter lahendus.

Valiku tegemine ei ole sugugi lihtne, IT-maailm on täis geniaalseid läbimurdeid kui ka kummalisi ebaõnnestumisi. Proovisin ostuse langetamisel lähtuda sellest, kas või kuidas ma suudan selle teemaga suhestuda. Seega lahendused millele siin postituses keskenud on järgmised: Google Search,  Apple Newton ja Microsoft Clippy.

Google Search - revolutsioon mis pani info liikuma

Google sai alguse 1995 aastal Stanfordi ülikoolis, kui Larry Page ja Sergey Brin kohtusid, aasta hiljem ehitasid nad otsingumootori Backrub, tänane Google. Nende peamine idee oli lahendada probleem, kuidas leida internetist päriselt kasulikku infot.

Mis tegi Google'i eriliseks?

• PageRank algoritm - mis hindas veebilehti selle järgi kui palju teised lehed neile viitasid.
• Lihtsus ja kiirus - valge leht ja üks otsinguväli.
• Relevantsus - esimest korda tundus, et ostingumootor teab mida kasutaja tegelikult otsib.

Goolge Search ei olnud lihtsalt parem otsingumootor, see muutis interneti kasutatavamaks. Sellest sai kiirelt maailma populaarseim otsingumootor.

Miks ma valisin selle kõigist võimalikest lahendustest oma revolutsiooniliseks lahenduseks? Kui ma mõtlen tagasi oma esimestele kokkupuudetele internetiga ning oma arvutikasutaja algusaegadele, siis ma ei mäleta enam aega, mil Google Search'i polnud. See tegi info kättesaadavaks.

Apple Newton - hea idee, mis sündis liiga vara

Apple Newton oli 1993. aastal turule tulnud digitaalne assistent, millega sai teha märkmeid, hallata kontakte ning mis pidi olema võimeline tuvastama käsitsi kirjutatud teksti. Põhimõtteliselt oli see visioon tahvelarvutist või nutitelefonist.

Miks see ebaõnnestus?

• Tehnoloogia polnud veel valmis - kuigi üks põhiline müügiargument oli, et see võimaldab kirjutada käsitsi märkmeid, siis see lahendus ei toiminud väga hästi. 
• Kõrge hind - seade oli kallis, mis piiras kasutajaskonda.
• Turg ei olnud valmis - kasutajad ei osanud tahta sellist toodet.

Kokkuvõtteks, Apple Newton ei olnud halb toode, see lihtsalt ei sobitunud oma aega. Küll aga pani see mõnes mõttes alguses iPad'ile ja iPhone'ile. Minu jaoks oli huvitav teadmine, et osa neist kes töötas Newtoni tiimis olid hiljem võtmeisikuteks iPhone'i tiimis. Ning osa Newtoni ideedest ja "vidinatest" leidsid kasutust ka iPhone'i ja iPadi juures.

Clippy - IT lahendus, mida keegi ei vajanud

Kui Google Search muutis maailma ja Apple Newton oli ajast ees, siis Microsofti Clippy on minu arust küll üks ehe näide lahendusest, mida keegi ei vajanud. 

Mis kasutajaid Clippy puhul häiris? 

• Ta oli pealtükkiv - hüppas ekraanile just siis, kui seda kõige vähem vaja oli. "It looks like you're writing a letter...". 
• Temast ei olnud kasu - ta ei osanud midagi sellist mida kogenum arvutikasutaja ise ei teadnud või menüüst ise kiiremini ei leidnud.
  

Samas ka Clippy puhul võiks öelda, et ta oli oma ajast ees. Täna võib sarnasel ideel põhinevaid abilisi leida pea igas rakenduses.

Allikad:

https://about.google/company-info/our-story/

https://arstechnica.com/gadgets/2022/06/remembering-apples-newton-30-years-on/

https://xenon.stanford.edu/~lswartz/paperclip/paperclip.pdf