Nädal 4: Info- ja võrguühiskond

Selle nädala teemaks on uurida jälgimiskapitalismi ja digiaediku olukorda Eestis. 

Shoshana Zuboffi sõnul jälgimiskapitalism on majandusloogika, kus inimeste kogemused muudetakse toormaterjaliks, mida kasutatakse käitumise ennustamiseks ja mõjutamiseks. See on majandussüsteem, kus ettevõtted koguvad inimeste käitumise kohta massiliselt andmeid, et neid analüüsida, ennustada ja mõjutada, ning teenivad selle pealt kasumit.
Digiaedik tähendab olukorda, kus varem avatud või ühiskasutuses olnud digitaalne ruum muudetakse eraomandiks ja kontrollitud platvormiks, kus kasutajate tegevus allub omaniku reeglitele ning muutub majanduslikuks ressursiks.

 
Jälgimiskapitalismi võib Eestis täheldada eelkõige suurte rahvusvaheliste platvormide peal nagu Meta, Google, ByteDance, erinevatel nutiseadmetel aga ka poekettide puhul. Näiteks Rimi on kasutanud kliendiandmeid aastalõpu tervituse saatmisel, lisades juurde „vahvaid fakte“ lõppeva aasta kohta, kus on tootekategooria põhiselt välja toodud, mida ja kui palju ostnud oled ning kuidas see suhestub keskmise Rimi kliendi profiiliga. Samuti saadavad poed personaalseid pakkumisi sinu ostuharjumuste alusel. Isiklikust kogemusest julgen pakkuda, et Rimi on, neist poodidest mida mina külastan, kõige aktiivsem ja ka „täpsem“. Jägimiskapitalismi puhul mind täna ei heiduta see suunatud reklaam, ma olen selles osas halb eksemplar, ma ostan asju siis kui mul neid vaja on ning tavaliselt juba „tuttavast“ kohast. Murelikuks teeb pigem see, mis tulevik tuua võib. 
Digiaediku puhul ma ei ole küll kindel, kas Eesti e-teenustest on siinkohal paslik rääkida, aga mingeid paralleele saab ju tõmmata: tsentraliseeritud andmed, andmete korduskasutus ja sõltuvus infrastruktuurist. X-tee vahendab andmeid riigi ja erasektori vahel. Samas on meil minu arust selles osas kõik hästi, pigem on see kasutajamugavus ning mul on võimalik kontrollida, kes on minu andmeid pärinud. Aga on olnud ka halbu näiteid, kus kolmandate isikute andmeid on kuritarvitatud kasu teenimise eesmärgil, meenub aastaid tagasi Pealtnägijas kajastatud meditsiinitarvikute teema.    
Tänase postituse üheks osaks on ka võimalike tulevikustsenaariumide kirjeldamine. Kuna ma teema analüüsi käigus juhtusin lugema Tõnis Jürgensi artiklit „Jälgimiskapitalism muudab une kaubaks“ ning tabasin end mõttelt, et ka mina jagan oma une- ja treeningharjumusi ning lisaks on mul kodus ka nutikaal, mis andmeid kogub. 
Siis tuleviku fiktsioon tuleb selle mõtte jätkuna...
 
Helges stsenaariumis muutuvad nutiseadmed Eesti tervishoius ennetava meditsiini oluliseks osaks. Nutikellad koguvad andmeid une, liikumise ja pulsisageduse kohta ning nutikaalud annavad infot kehakoostise muutuste kohta; kasutaja nõusolekul jõuavad need andmed turvaliselt tervisesüsteemi kaudu ka arstini. X-tee vahendusel, saab infot jagada erinevate tervishoiuteenuste vahel. Meditsiinitöötajad näevad pikaajalisi mustreid ning saavad varakult märgata näiteks unehäirete, vähese liikumise või kaalutõusu trende. See võimaldab pakkuda personaalseid ennetussoovitusi juba enne, kui tekivad kroonilised haigused nagu teise tüübi diabeet või südame-veresoonkonna probleemid. Samal ajal jääb inimesele kontroll oma andmete üle ning otsus, milliseid andmeid jagada, on vabatahtlik. Nii aitab igapäevaste nutiseadmete info muuta Eesti tervishoiu süsteemi rohkem ennetavaks, andmepõhiseks ja inimese tervisekäitumist toetavaks.
 
Sama teema, aga mustem stsenaarium.
Tuleviku Eestis on nutikellad ja nutikaalud muutunud igapäevaelu vaikseteks valvuriteks, kogudes ööpäevaringselt andmeid inimeste unest, treeningharjumustest ja kehakoostisest. Algne lubadus, et need süsteemid aitavad inimestel tervislikumalt elada, kuid peagi hakkasid terviseasutused, kindlustuspakkujad ja tööandjad neid andmeid kasutama riskiprofiilide koostamiseks. Inimesed, kelle uni oli ebaregulaarne või kelle kaal kõikus, said kõrgemaid kindlustusmakseid ja vähem tööpakkumisi. Digiaedik kui kohustus: ilma seadmete pideva jälgimiseta ei saa enam ligipääsu avalikele teenustele ega soodustustele. Ühiskond jaguneb “eeskujulikeks” ja “probleemseteks”, kusjuures viimaste elu muutus nõiaringiks. Lõpuks ei saa keegi aru, kas elavad selleks, et andmeid jagada või jagavad andmeid selleks, et elada...
 

Allikad:

 

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_4:_Info-_ja_võrguühiskond

 

https://www.sirp.ee/digimugavus-voi-digiautonoomia/

 

https://novaator.err.ee/1609248540/jalgimiskapitalism-muudab-une-kaubaks